2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele. 2.2 ,,Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..
tegu mingi psüühikahäirega või mitte. Nii psühhiaater kui neuroloog saavad panna diagnoosi ka. Logopeed saab täpsemalt uurida lapse kõne arengu taset. Saab ka panna kõnediagnoosi. Muid diagnoose ei saa ta panna, küll aga kahtlustada. Ka silma- ja kõrvaarst saavad uurida oma valdkonda ja panna diagnoose. Ortopeed saab hinnata luude, liigeste, lihaste arengut. Eripedagoog vahe neil pedagoogiga on selles, et nt saavad paremini aru, mis lapsel viga on (meditsiiniained on neil palju), võimalikest hälvetest on eriepedal täpsem ülevaade. Eripedad peaksid suutma jagada lapse oskused väiksemates oskusteks ja peilida välja, mida laps ikka täpsemlt oskab ja mis on lapse arengupotensiaal. Aga analüüsides konkreetse tegvusega, mida see laps kkagi ei oska, miks? kus ta pidama jääb? Eripeda õpetatakse välja täpselt, mida ta veel oskab ja kus alates ta enam ei oska. See taseme kirjutab eripeda. Tavalapsed pivad palju asju ära
annaabi.ee 
