köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli valgustuse ajale omaselt laialdaste huvidega – entsüklopetist. Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja loodusasjade, meditisiini vastu. Tung õpetada ja valgustada laiemat ringkonda. SUUNA JÄRGIJAD A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Friedrich Konrad Gadebusch – õppis Saksamaal juurat, ajalugu ja filosoofiat. Tuli tagasi Liivimaale ning töötas koduõpetajana mõjukate von Rosenkampfide perekonnas. Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat
see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Schiller on poeet, dramaturg, teoreetik ja ajaloolane. Shiller on Euroopa üks esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Sündis sõjaväelase perekonnas, haridus õiguse ja meditisiini ajal. Õppimise ajal tutvus inglise ja prantsuse valgustuslike mõtlejate töödega ning sai Tormi ja tungi liikmena nendest osa. Ühines ühe klubiga, milles arutleti tema loominguliste katsetuste üle. Läbilöögiteoseks ,,Röövlid" tekitas vastuolusid, aga kogus tuntust. Schiller saadeti sõjaväelisele ametikohale, aga ta jätkas seal loomingulist ja publitsistlikku. Järgneb teine teos: ,,Luisa Miller". Selles on armastus ja salakavalus.Schiller asub tegevusse
annaabi.ee 
