ebaterves alges- ahnuses, ihas ja meelepettes. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks: 1. Tüünusemeditatsiooniks: Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisim meditatsiooniobjekt on hingamine. 2. Intuitiivseks meditatsiooniks: See meditatsiooniliik on omane ainult budismile ning sellel pole midagi tegemist teadvuse muutunud olekutega. Selle meditatsiooni eesmärk on otsene dharma kontrollimine ning keha ja meele jälgimine. [1] 11 KOKKUVÕTE Budismis puudub monoteistliku Jumala mõiste. Selle asemel on neil õpetajad, kes aitavd budiste teel nirvanasse. Budismi tuntuim õpetaja on Buddha. Tema neli õilsat tõde ütlevad,
Näiteks kaastunde meditatsioon, südameheaduse meditatsioon. Kaastunde, südameheaduse ja bodhitsitta üle mediteerimine ei tähenda seda, et armastust ja kaastunnet tuleks võtta objektidena, millele keskendumine ongi meditatsioon see ei ole nii. Kui räägime südameheaduse ja kaastunde meditatsioonist, siis see tähendab, et mittekaastundlik meel on vaja muundada kaastundlikuks. Vihkav meel on vaja muuta südameheaduseks. See on protsess, mis muudab meelt. See on üks meditatsiooniliik (3.). Teine meditatsiooniliik on keskendumine objektile või teemale. Näiteks siis püsimatuse või tsüklilise olemasolu viletsuse üle mediteerimine. See tähendab, et mõtiskletakse asjade püsimatuse üle või haiguste, vananemise, surma, maailma viletsuse üle. Või mõtiskletakse budaloomuse heade omaduste üle. Või tehakse samtha meditatsiooni, mis tähendab, et keskendutakse valgusele või kujukesele vms. Luuakse pilt ja keskendutakse sellele. Selline on meditatsioon objektiga (3.).
annaabi.ee 
