psüühilisest seisundist, sotsiaalsetest suhetest, usust, kultuurist ja turvalisuse saavutamisest. Teiseks vajab õendushooldustöötaja teadmisi keskkonnast, kust patsient tuleb. Patsiendi perekonna ja lähedaste inimeste omavaheliste suhete tundmisest on samuti tähtis. Kolmandaks vajatakse informatsiooni patsiendi tervisliku seisundi ja haiguste kohta. Terminaalpatsiendi puhul tähendab see muu hulgas teadmisi inimese kohanemisest haigusest tingitud piirangutega, teadmisi ravist ja medikatsioonist. Ka suremisprotsessiga seotut ja surma tähendust patsiendile ning tema lähedastele peab teadma. Sureva patsiendi hooldamisel jälgitakse õendushoolduse keskseid põhimõtteid: individuaalsus, avatus, turvalisus ja elukvaliteedi tagamine. Sageli aitab, kui olla sureva patsiendi kõrval vaid nagu inimene inimesega: kuulata, puudutada ja olla tõeliselt juures. Põetuse peamiseks eesmärgiks on sureva patsiendi heaolu. Kõigist rutiinsetest
aspireeritakse hingamisteid. 2. Potentsiaalne oht hüpostaatilise pneumoonia tekkeks. Oluline on viia patsiendiga läbi hingamisharjutusi, tead aktiviseerida, abistada asendivahetusel ja röga ning sekreedi väljaköhimisel. 3. Potentsiaalne oht hüpovoleemia ning postoperatiivse shoki tekkeks. Haige vererõhu väärtusi võrreldakse preoperatiivsete näitudega. Vererõhu langus võib tingitud anesteesiast, medikatsioonist, asendivahetusest, verekaotusest, hingamise muutustest. Haigel jälgitakse vererõhku, pulssi, naha värvust, hingamissagedust ja haava olukorda. Tahhükardia ja vererõhu langus on ähvardavad sümptoomid, mis viitavad shoki või verekaotuse tekkele. Kardiovaskulaarse seisundi hindamisel jälgitakse ka haige diureesi, turseid ja kehatemperatuuri. Madalate vererõhuväärtuste korral suurendatakse hapniku andmist, lastakse patsiendil sügavalt hingata, tehakse
annaabi.ee 
