· TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes, mis justkui rõhutaks, et antiik on kaunis, aga kadunud. · GIOVANNI BELLINI õlimaalid. Lüürilise meeleoluga usulised pildid, näiteks madonnad looduses
Aristoteles oli öelnud, et ei saa oodata matemaatilist täpsust seal, kus kaasatakse mateeria, ja vähemalt kuni 1602. aastani oli Galileo sellega nõustunud. Hiljem tõestati ,,Dialoogides" see küsimus uuesti Aristotelese eeskõneleja poolt ja Galileo vastas: "Õige, kui see on kord leitud, miks siis mitte seda kasutada?" 1605. aasta suve veetis Galileo Firenzes noore printsi Cosimo de' Medici eraõpetajana. Kui ta oli juba võitnud selle valitseva perekonna lugupidamise, palus ta Medicitelt toetust oma professoritooli säilitamiseks Padovas. Esimest korda tundis ta, et see on tõeliselt ohus konflikti tõttu, mis tal uue tähe ilmumise aegu oli filosoofidega tekkinud. Ta vihjas samuti, et õukonnamatemaatiku koht (see oli pärast Pstilio Ricci surma 1603. aastal vabaks jäänud) meeldiks talle väga. Praktilised matemaatikaalased teadmised, mida ta Cosimole (Joonis 3.) õpetas, põhinesid tema arvutusvahendi kasutamisel, seepärast lubas ta oma avaldatava
üles tõugata. Alles ülekuulamised ja piinamised tõid päevavalgele Medicite ettekavatsetud tapmise sepitsejad. Nendeks olid Pazzide suguvõsa, kellelt Medicid olid röövinud tohutu seadusliku päranduse, paavst Sixtus IV ja eeskätt tema poeg Girolamo Riario. Plaan taheti teostada söömingul, kuid see ei õnnestunud. Varsti saabus Firenze väravate juurde heerold, kes kandis Napoli kuninga lippu ja teatas, et kui Lorenzo Medicit ei kukutata, tuleb sõda. Ja tuligi. Leonardo saab Medicitelt kaks korda suure tellimused ettemaksuga, mida aga mitte kunagi ei lõpeta. 1478. aastal maalis ta "Madonna Benois" ehk "Madonna lillega" (1478, Ermitaaz, Leningrad), kus on kujutatud naine, laps ja lill, milleks on arvatavasti jasmiin. "Madonna Litta" (1485-90, Ermitaaz, Leningrad) kujutab endast ema lapsega, kes ta rinda imeb, valitseb täielik rahulolu. Lorenzo viidi lõvikoopasse ja sõlmiti rahu Napoli ja Toskaana vahel
annaabi.ee 
