Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetaja liige Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp Baeri nimi ajas edasi 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse elupaika tema memoriaalmuuseum(nn Baeri maja) Baeri preemia Baeri stipendium Teaduslik seeria Folia Baeriana Ausambad Baeri medal elu- ja maateaduse alal Amuuri vart(Aythya baeri). Eesti rahareform 20. juuni 1992 2-kroonisel Karl Ernst von Baer Pole kujutatud eestlast 2-kroonist on välja lastus 3 korral Rahatähe tagaküljel Tartu Ülikool
november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last. Samal aastal sai temast ka Königsbergi Ülikooli erakorraline professor. 1821. aastal sai temast zooloogia korraline professor, 1826. aastal lisandus sellele ka anatoomia professori koht. Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides avastas Karl Ernst von Baer 1826. aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad, sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad.
Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal, suundus ta Tartusse ning läks seal ülikooli arstiteadust õppima. Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides. 1819. aastal kolis Baer Königsbergi (Kaliningradi), seal abiellus ta 1.jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga. Neil oli kokku 6 last, viis poega ja üks tütar: Karl Julius Friedrich von Baer (18221843) August Emmerich von Baer (18241891), Venemaa kindralmajor Alexander Andreas Ernst von Baer (18261914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik Marie Juliane von Baer (18281900), abiellus meditsiini doktor Karl von Lingeniga [3] Hermann Theodor von Baer (18291866), Piibe ja Selli mõisnik Samal aastal valiti ta ka Königsbergi Ülikooli erakorraliseks professoriks, paar aastat hiljem
annaabi.ee 
