võimalik. Ebaõnnestunud reponeerimise korral on vajalik kohene kirurgiline ravi. Peritoniidi tingimustes ja septilise seisundi korral, kui võib eeldada invagineerunud sooleosa nekroosi, ei ole õhuga reponeerimine lubatud perforatsiooniohu tõttu! Kirurgiline ravi: laparotoomia järel reponeeritakse invagineerunud sool. Nekroosi korral tuleb nekrotiseerunud sool resetseerida ja rajada anastomoos. Kui on tegemist invaginatsiooniga, kus juhtpunktiks on Meckeli divertiikul, polüüp vms, tuleb see kindlasti eemaldada. Enamasti teostatakse selle operatsiooni käigus ka appendectomia. Püülorostenoos Püülorostenoos on imikueale iseloomulik kirurgilist ravi vajav haigestumine. Kongenitaalset püülorostenoosi esineb 1,5--4 juhtu 1000 vastsündinu kohta, seejuures poistel neli korda sagedamini. Parim diagnostiline võte püülorostenoosi kahtluse korral on UH-uuring. Diagnoosi kinnitab
Dunphy+, obturaatorsümptom+, psoassümptom+ (retrotsökaalne appendiks) Labor: CRV tõus, leukotsütoos, leukotsüütide vasakule nihe + differentsiaaldiagnostilised markerid. Piltdiagnostika: UH (ussripiku laius >6mm, paks sein, ei ole komprimeeritav), KT, MRT. Diferentsiaaldiagnoos: gastroenteriit, UTI, neerukoolik, põletukuline vaagnahaigus (PID), põletikulised soolehaigused (IBD), divertikuliit, soolesulgused, koletsüstiit, ektoopiline rasedus, Meckeli divertiikul, psoase abstsess, puusaliigese patoloogiad 26. Äge apenditsiit: tüsistused, ravi. Ravi kuldne standart on apendektoomia, mida saab teostada nii laparoskoopiliselt kui avatud lõikusena. Mõlemad meetodid on aktsepteeritavad: avatud lõikuse korral rohkem haavainfektsioone, laparoskoopiline 20 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
annaabi.ee 
