· Keskaegne kunst on valdavalt visuaalne kunst. Kristlik muusika ja kirjandus on väga tagasihoidlikud. Arhitektuur ja maalikunst esikohal. · Augustinus avastas pühakirja lugedes julgustusi kunstiga tegelemiseks. Alates temast muutus suhtumine kunsti · 11. Sajandil hakati kunstiteoseid palju kasutama, peamiselt sakraalsetes objektides. Pühakodades ja arhitektuuris. · Kunsti kaks tähendust kesajal: artes mechanicae (mehhaanilised kunstid) ja artes liberales (vabad kunstid) · Mehaanilised ehk tegevad kunstid tähistasid mingisugust osavust, oskusi mingi kunsti alal. Mingite võimete omamine. · Vabad kunstid tähendasid teadmisi mingis valdkonnas. Teadmiste omamine. · Mehaanilised teenivad igapäevaelu, nõuavad oskusi. Selleks peeti ka maalikunsti, skulptuuri, ka neid, mida tänapäeval peetakse käsitööks. Tekstiilikunst, riiete
tagaplaanil, populaarsust kogus tahvelmaal, mis võimaldas rõhutada detaile. Gooti kunsti läbivaks jooneks on kõrge kvaliteet. Käsitöö oli kõrge prestiiziga ja väga hästi korraldatud. Keskaegne käsitööline tegi unikaalset tööd, mitte masstoodangut nagu hiljem tööstusettevõtted, käsitöölise ametis ühendati meisterlikud oskused kunstilise väljendusega. Pilet nr. 18 Ülikoolid Ajalooliselt vastandusid vabad kunstid tegevatele-loovatele kunstidele (artes mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium(quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika,süllogistika) ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise