Pr.mudelisse. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Keskmine eluiga tõusis 19.saj jooksul ligi 10 aastat. 1820 oli oodatav ei 30 ringis, Rootsis 35, ka aristokraatidel rohkem. 19.saj lüpuks ja 20.alguseks oli tõusnud juba 48ni(rootsis 55). Aee tulenes sellest, et lastesuremus oli nii suur- vaid iga taine laps jõudis täisikka. Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine. Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad.kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter. Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete
Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad). Roll üha suurenes ja nähti, et meditsiin on igati oluline asi. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine.