III. Probleemi lahendamine 3.1. Tekstiloomeoskuse õpetamise teoreetilised alused Käesolevas allpeatükis annan ülevaate tekstiloomeoskuse teoreetilistest alustest ja teemaga seotud uurimustest. Töö uurimuslik osa kirjeldab 8-aastase tüdruku tekstiloome- oskuse arendamist. Tekstiloomeoskuste arendamise metoodika koostamisel võeti aluseks mitmete autorite tööd (Traumann 2009, Karlep, 2003, Swanson, Fay jt, 2005, Westby jt.2002, Vorobjova, 1988, McKeough jt, 2005 jt.). Märkimisväärne hüpe jutustamisoskuses tekib viie-kuue aasta vanustel lastel sisekõne kujunemise algusest ning mälu muutumisest juhtivaks psüühiliseks protsessiks. Laps loob iseseisvalt oma kogemuse põhjal 3–5-lauselise teksti, kasutades ahel- ja liitlauseid. Ta suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga (Hallap & Padrik, 2008). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts,
tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo- tiivid ning milline oli tegevuse tulemus, ning jutustuse lõpus märgitakse ära, mis tulemus saavutati ning tegelaste emotsioonid lõpuks. Tekstide keelelise vormistamise juures arvestatakse lapse võimete ja oskuste tasemega. Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite (Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause- malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob- leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega
print, but you will prefer the reverse image. Why? Because you both will be re- sponding favorably to the more familiar face-your friend to the one the world sees and you to the transposed one you find in the mirror every day (Mita, Dermer, 8{ Knight, 1977)· Because of its effect on liking, familiarity plays a role in decisions about all sorts of things, including the politicians we elect (Grush, 1980; Grush, McKeough, 8{ Ahlering, 1978). It appears that in an election booth voters often choose a candi- date merely because the name seems familiar. In one controversial Ohio election a few years ago, a man given little chance of winning the state attorney-general race swept to victory when, shortly before the election, he changed his name to Brown-a family name of much Ohio political tradition. How could such a thing happen? The answer lies partially in the unconscious
annaabi.ee 
