Sõda on meid ümbritsenud terve elu. Tagajärjed on olnud kohutavad, oleme kaotanud palju lähedasi ja häid inimesi. Nagu näha, ei osata ilma sõjata asju klaarida. Nii on olnud kõik sajandid. Sõjas oleva inimese saatus ei lõppe tavaliselt hästi. Ka nende valikud on piiratud ning raskendatud. Sõda võib julmalt mõjutada elanike füüsiliselt ja ka vaimselt. Inimesed peavad kaitsma oma isamaad ja selle eest välja astuma. Seetõttu pärast kooli minnakse sõjaväkke, kust saadakse korralik väljaõpe nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Just noormeestele meeldib verine võitlus või autunne olla see, kes kaitseb meie kodumaad. Sõda pole lihtne, seal on kõik elu ja surma nimel. Iraak on tuntud riik sõdade poolest. See on hävitatud sõdimise tõttu ja ka üle poole rahvast on surma saanud või vägivaldselt ära kasutatud. Ka eestlased on käinud Iraagis sõdimas. On ka neid mehi, kes on seal kaotanud oma elu, kuid neid sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua....
kilise surma phjuseks hiljem hmmastusega muhkkatku. Mstilised surmajuhtumid ei ninud lppevat. Samal ajal, kui Carter jtkas oma arheoloogilist td Tutanhamoni hauakambris, heitis inglise tstur Joel Woolf hinge samadel tunnustel kui lord Carnarvoni sber Jay-Gouldki. Prast hauakambri klastamist sitis ta laevaga tagasi Inglismaale, kus suri palavikuhoogudesse. 1924.aastal leidis surma rntgenoloog Archibald Douglas Reed. Tema oli see, kes esimesena likas lbi vaarao muumiat mbritsenud sidemed ja valgustas selle ka lbi. Varsti prast seda tabasid teda kummalised nrkushood. Inglismaale saabumise jrel sai surm Reedi ktte. Tutanhamoni lahkamisel Kairo likooli anatoomiainstituudis 11. novembril 1925 olid traagilised tagajrjed: varsti prast seda suri Alfred Lucas sdamerabandusse. Veidi hiljem suri vereringe puudulikkusesse professor Derry, kes oli teinud Tutanhamoni muumiasse esimese sisselike. Mlema teadlase surm, kuigi nad olid vaid lhikest aega tegelenud vaarao