Hipsterid – lillelapsed Mina tegin oma töö hipidest Hipiliikumine oli noorsooliikumine mis algas 60ndatel aastatel ja on säilinud osaliselt tänini. Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks
hiskondlik elu.Paranesid ka linnadevahelised suhted, sest reisida sai kiiresti ?hest linnast teisse. Mood Suur muutus toimus moes.Stiil muutus rohkem poisilikuks.1920ndad oli ajaj?rk, mil aristokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi p??rase v?limusega n?itlejannadelt, ning j?rsku tahtis iga t?druk v?lja n?ha nagu Clara Bow. 1920ndate eksootilie v?limusega filmidiivad s?mboliseerisid moekust, ja kuna nad tegid selliseid vapustavaid asju, nagu seda oli k??nelaki kasutaminse, siis sai v?rvitud k??ntest moehullus.1920ndate l?puks hakkas Coco Chanel propageerima kuldset jumet ning ka p?evatmisest kujunes teadlik tegevus. Ilu polnud kohustus, vaid naiste hea enesetunde v?ljendus. Meeste mood eriti ei muutunud.Fraki asemel hakati kandma smokingut ning toruk? bara asemel pehmet viltk?barat. Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l?hikesed juuksed, vaid m
Tema kauneid nat��rmorte saab n�ha Austraalias Sydneys, Art Gallery of New South Wales (AGNSW) galerii p�sikollektsioonis ning ka erafondides ja �kollektsioonides �le maailma. See t��, mille autor on signeerinud �Laurens Craen Fecit 63�, on iseloomulik n�ide tema vaikeludest. V�ikeseformaadiline maal kujutab lauaservale asetatud puuvilju ja mitmesuguseid h�rgutisi nagu p�hklid ja mereannid, ning lauan�usid nagu h�bekandik ja klaaspokaalid. Sageli s�mboliseerisid sellised objektid rikkust ja k�llust, luues maalile t�elise pidus��gi meeleolu. Teosel on j�lgitav meistri isikup�rane stiil. Tema vaikelude t��pilisteks erisusteks on pehme diagonaalvalgus, kujutatava selgelt esitatud plastilised vormid kivini�i taustal ja pleekinud kuid ergavad v�rvid. Viinamarjav��te, mis kroonina kompositsiooni �mbritsevad, v�ib pidada autori signatuurmotiiviks. Vaikelud hommikueinete (v�i suupistete) teemal annavad kunstiloolastele
annaabi.ee 
