võimaluse ise oma tee valida. Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poola-1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a
Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima, poolakad ei leppinud aga reformidega, vaid tahtsid komsüsteemi lammutada 1988-1989 streikide laine, halvas kogu maj → Jaruzelski sunnitud Walesaga läbirääkimisi pidama → ümarlauakõnelused pol reformide toetamiseks, 1989. lõppesid, tulemus: Jaruzelski president, osalised vabad valimised, 1989. valimistel Solidaarsuse võit, peaministriks Mazowieck → esimene mittekommunist juht Kesk- ja Ida-Eur-s 20. saj II-l poolel 1990. - valitakse presidendiks Walesa Uuenduste algus Ungaris: sotsialistliku süsteemi õõnestamine sai samuti alguse looduskaitse ja ajalooga tegelevatest rühmadest 1987. - alustas kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opos. Rühmitustega 1988. - tegutses 700 sellist rühmitust, valitsus kuulutas eesmärgiks “poliitilise pluralismi”
annaabi.ee 
