vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi. Mees oli lapsena varaküps, täiskasvanuna lapselik, sõltumatu, vaba käitumisega ja ei talunud tööd kellegi alluvuses. Samuti soovis ta palju lõbutseda, mida ta lapsena ei teinud. Enamik Mozarti teostest oli mazoorses laadis. Ooperites oli huumorit, irooniat ja realistlikuid karaktere. Arvatavasti võis tema lapsik olek mõjutada ka oopereid kuna temas leidus palju lapsikust ja ta näitas seda oma teostes välja. Lugude kirjutamine võis mõjutada tema elu täielikult. Paljudes inimestes põhjustas tema geniaalsus viha, mille tõttu võis ta ka surma saada. Paljud heliloojad kadestasid teda. Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju.
Kolmandana esitati P.Tsaikovski ooperist "Iolanta" ühte aariat. See oli rahulik, kurb ja hästi sujuv. Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi ooperist "Muinasjutt tsaarist Sultanist" ("Skazka o tsare Sultane"). See oli rahulik ja ilus teos ning oli samuti lauldud kõrgetel toonidel. Sellele teosele järgnes sama helolooja ooper "Tsaari pruut" ("Tsarskaya nevesta") ja sellest esiatati Marfa aaria. See oli lustakas pala ja rääkis, kuidas mees ja naine ajasid üksteist oma aias taga. Keskel muutus
õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki: Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes mazoorses helistikus. Teppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga, mis sobib hästi vabas õhus mängimiseks. Liblikapillid on Venemaa meistrite toodangu eeskujul valminud lõõtspillid, mille väliskujule on iseloomulik nüride nurkade korpus, luust nupud ning lüüra või liblikakujulised metallkaunistused. Liblikapillid on Teppo lõõtsast mahedama ja vaiksema heliga, kuid nende täiuslikum bassisüsteem võimaldab neil mängida ka minoorses helilaadis.
annaabi.ee 
