kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid. Mazarin ja fronde Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor ja tema ema Austria Anne andis küllaltki vaba voli Mazarinile ehk ühtlasi ka oma armukesele, kellega ta oli salaabielus. Peale mazarini surma omandas kuningavõim enneolematu ulatuse. Riik-see olen mina!!! Kuulsuse nimel pidas päiksekunongas laastavaid sõdu. Neil ei olnud eraelu-kuninganna sünnitamise juures viibis 50 inimest ja vähemalt samapalju oli ka Louis14.surivoodil. Kuningas andis välja seadusi, mida ta võis igal hetkel tühistada v muuta. Louis 15.ei tundnud huvi riigiasjade vastu ja kõik mis toimusid tema juhatamisel olid vaid orgiad
katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline. Sisuliselt kuulus piiramatu võim riigis Mazarinile. Louis XIV ajal elas absolutism üle kriisi. Aeg-ajalt tõstis aadelkond mässu. Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648. aastal toimus seal rahvaülestõus. Mässu kutsuti fronde ehk võimu vastu tegutsemine, kuid Mazarin surus need maha. Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides
Provintside valitsemiseks saadeti Pariisist kohtadele kuningale alluvad intendandid, kes kontrollisid nii kiriku-, kohtu- kui rahandusasju. ,,Päikesekuningas" Louis XIV Pärast isa surma viieaastasena troonile tõusnud Louis XIV valitsusaega [16431715] loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. ,,Päikesekuninga" (Roi-Soleil) võimu esimene aastakümme kordas Louis XIII valitsusaja algust. Tegelik võimutäius kuulus kuninga ema Austria Anna soosikule, itaallasele Giulio Mazarinile (prantsuspäraselt Jules Mazarin) (160261), kes Richelieu soovitusel sai esimeseks ministriks. Mazarin surus maha nii linnade (fronde parlementaire) kui aadli (fronde des princes) mässud endiste õiguste taastamiseks ning säilitas absolutistliku monarhia, valitsedes kuninga nimel kuni surmani 1661. Juba järgmisel päeval pärast Mazarini surma deklareeris 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. ,,Te võite oma nõuannetega minu kõrval seista, kui ma seda palun", teatas kuningas
annaabi.ee 
