Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj. Preisi riikide üldine maaõigus Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten 1794 – valgustusaja tõeline mälestusmärk. Valmis Wilhelm II ajal, oli 17000 paragrahvi. Common law aladel polnud rooma õiguse retseptsiooni. Seal oli eelkõige kuninglike kohtute tegevus (üldine õigus, mis tõusis kohalike tavade kohale – kujunenud ja areneb protsessi kitsas sängis), kantslerikohtute tegevus (õiglane õigus). Sellise dualistliku struktuuri
allikas. Ei saa olla otse loodusest tuletatud õigust. Hugo Grotius (1583-1645), „De iure belli ac pacis“ o Inimene on ühiskondlik olend o Seaduse aluseks on inimühiskonna alalhoidmine o Universaalsed õiguspõhimõtted riikidevahelistes suhetes Seaduste matemaatiline loogika Taani kuningas Kristian V Danske lov 1683, Norske lov 1687 Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794 Legalism (ei vaja tõlgendamist) Nii arhailisi kui modernseid jooni Mõistusõiguse süsteem Rene Descartes, Althusius, Grotius Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. Inimese elu eesmärk on täita kohust.
annaabi.ee 
