faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman.
Napoleon III, tollane keiser, üritas Mehhikot muuta enda sateliitriigiks. Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia ja Hispaaniat, et vallutada Mehhiko taas (mis oli 1820ndatel iseseisvunud?). Prmaa kavandas sinna interventsiooni ja kui SB-Hispaania loobusid, läks Napoleon III Mehhikosse üksi. Vastupanu oli äge, alles 1863 jõuti välja pealinna Mexico Citysse. Soovides leida laiemat kõlapinda, pakkusid prantslased Mehhiko keisriks (Austria) Habsburgi Maximilani. Prantslaste jaoks keeras asja hapuks 1865 Ameerika sekkumine vastavalt Monroe doktriinile. Varem USA polnud võimeline sekkuma, sest oli olnud kodusõda. See otsustas asja kiiresti, Maximilian langes ameeriklastele/mehhiklastele vangi, juba 1866 lasi Napoleon III väed Mehhikost välja tõmmata. 1867 Maximilian mehhiklaste poolt hukati ja kogu afäär läks Prmaale maksma väga palju. Nt tollases võ Järgmine etapp kolonialismiperioodis: Aafrika jagamine alates 1881-1882, kuulub nn
annaabi.ee 
