Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maxillopoda" - 4 õppematerjali

Lülijalgsed
11
pptx

Lülijalgsed

 Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika  Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid  Camptophyllia (väljasurnud)  Entognatha - siselõugsed  Insecta - putukad  Incertae sedis Crustacea ehk vähid  Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt  Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda,  Malacostraca- kõrgemad vähid  Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud.  Ostracoda - karpvähid  Remipedia - mõlajalgsed.  Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed   Tänapäeval tuntakse  Elupaigad on maailmas umbes 38 000 mitmekesised – soolane, vähiliiki. magevesi või maismaa.  Eestis on neid kirjeldatud  Kõige väiksem vähk on 326 liiki. umbes 0,1 mm pikk, kes

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Zooloogia eksam 2012 konspekt
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

SubPH hulkjalgsed ­ myriapoda CL sadajalgsed ­ chilopoda CL tuhatjalgsed ­ diplopoda CL harusabased CL harvjalgsed SubPH vähid ja putukad ­ tetraconata CL lõpusjalgsed ­ branchiopoda CL mõlajalgsed ­ remipedia CL pimevähid ­ cephalocarida CL aerjalgsed ­ maxillopoda CL karpvähid ­ ostracoda CL ülemvähid ­ malacostraca CL hooghännalised ­ collembola CL tõukjalalised CL harkhännalised CL välislõugsed putukad - insecta 27 PH siilussid ­ kinorchyncha LEVIK: mereloomad, elavad põhiliselt põhjamudas LIIKIDE ARV: 150 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD:

Kategooriata → Zooloogia
156 allalaadimist
Nimetu
45
xls

Nimetu

(Parasitiformes)alam-selts lõugtundlased puugilised ehk (Chelicerata) kõvakehalised puugid (Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota) ühepäevikulised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), (Ephemeroptera) alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda)

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
Kalade referaat
25
doc

Kalade referaat

vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liig Taksonoomia Vähkide süstemaatikas on kasutusel olnud erinevaid liigitusi. Praegu peetakse kõige autoriteetsemaks Martin'i ja Davise vähkide klassifikatsiooni [1], kus vähid jaotatakse kuueks klassiks: Lõpusjalgsed Branchiopoda Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke) Pimevähid Cephalocarida Aerjalgsed Maxillopoda Karpvähid Ostracoda Kõrgemad vähid Malacostraca Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass ­ Alamvähid Entomostraca Selts ­ Lehtjalalised Phyllopoda Selts ­ Karpvähilised Ostracoda Selts ­ Aerjalalised Copepoda Selts ­ Lõpushännalised Branchiura Selts ­ Vääneljalalised Cirripedia Alamklass ­ Ülemvähid Malacostraca Selts ­ Kakandilised Isopoda Selts ­ Kirpvähilised Amphipoda

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun