Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid ,,parandamatuteks", kelleks esmajoones olid kommunistid. Reziimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja töötingimused laagreis nende juhtkonnast. Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku hukkamist, olid seal kinnipidamise tingimused sõja kahel viimasel aastal üsna leebed. Auschwitzis ja Mauthausenis valitsesid ,,kriminaalid", seetõttu valitses laagris korruptsioon, vange peteti toidu, rõivastuse ja normipäevadega. Austrias asuvat kolmandasse kategooriasse kuuluvat Mauthausenit peeti tõeliseks põrguks, kus kriminaalvangid kiusasid taga nii poliitvange kui ka juute. Selles laagris sunniti vange töötama kivimurdudes, kus nad massiliselt kurnatuse ja tööõnnetuste tõttu surid. Vangide karistamine kuulus siiski SS-lasest
kuidas iga üksiku inimese suhtumine tõrjutud inimgruppi tekitabki üldise vaenulikkuse. 12 Milliseid seisukohti püüavad postrid kujundada? Saarimaa oli üks nendest majanduspiirkondadest, mis liideti pärast Esimest maailmasõda 13 Prantsusmaaga. 1930. aastatel oli selles piirkonnas suur mõju kommunistidel. Washingtoni memoriaalmuuseumi andmetel arreteeriti üle 30 000 juudi ning saadeti koonduslaagritesse Buchenwaldis, Dachaus, Sachsenhausenis ja Mauthausenis või paigutati 14 kohalikesse vanglatesse. Siin võib õpetaja peatuda ka sünagoogi mõistel. Juutidele kuulunud ärid rüüstati. Võib õpilaste tähelepanu pöörata asjaolule, et tegemist oli 15 partei poolt organiseeritud tegevusega, mitte stiihiliste rahutustega. 16 Meenutada, millal leidis aset anschluss. Alates 15. septembrist 1935 keelati juudi ja sakslase vahelised segaabielud. Juudid tunnistati 17 alamaks rassiks
annaabi.ee 
