Maal valmis ajavahemikus 16. 18. juuni 1889. "Tähine öö" on üks kuulsamaid kuvandeid. Maalil kujutab Vincent van Gogh vaadet, mis avanes tema puhkekodu aknast öösel, samas on see maalitud mälu järgi, nagu see nägi välja päeval. Pildil paistab Saint-Rémy-de-Provence'i nimeline külake, kus Van Gogh aastakese oli ravil Saint-Paul-de-Mausole nimelises haiglas. Sellest ajast pärineb temalt palju töid, mis Saint-Rémy küla ja haiglaümbrust kujutasid. Tähine taevas on mõõtmetelt 73,7 cm kõrgusesse ja 92,1 cm laiusesse. Vaimsete probleemide käes vaevelnud kunstnik tegi 37-aastasena enesetapu ning ta sai alles pärast surma kuulsaks. Alates 1941.aastast asub see maal New Yorgi moodsa kunsti muuseumis. Maalist ning Vincent van Goghi elust ja surmast on inspireeritud Don McLeani laul "Vincent".
juba Pariisi tagasi läinud. Peale seda ei kohtunud kaks kunstnikku enam kunagi. Jaanuaris 1889 suundus Kollasesse Majja, kuid veetis järgneva kuu käies pidevalt haigla ja kodu vahet, kuna kannatas hallutsinatsioonide ja pettekujutelma käes. Märtsis teatasid linnaelanikud politseid ,,punapäisest hullust mehest" ning seepeale lahkus van Gogh Arlesist ning kirjutas end sisse Saint-Remy-de-Provence vaimuhaiglasse. 8. mail 1889 suundus ta Saint Paul-de-Mausole haiglasse, kus vend Theo üüris talle kaks väikest trellitud akendega tuba. Ühte neist kasutas kunstnik stuudiona. Oma sealviibimise vältel sai peamiseks joonistusobjektiks kliinik, kus ta viibis, ning selle aed. Samuti oli tal lubatud teha lühikesi jalutuskäike järelvaatajaga, kus ta tutvus küpresside ja oliivipuudega, mis on ühed tema nö firmamärgiks. Oma viibimise lõpul kannatas ta tagasilanguse käes, mis kestis kaks kuud. Sellegipoolest suutis ta selle aja vältel midagi ka
annaabi.ee 
