Fifth level Fourth level Fifth level Valdivia tänavad peale maavärinat 2010. aasta maavärin toimus 27. veebruaril kell 3:34 kohaliku aja järgi Click to edit Master text styles Second level epitsenter oli Maule piirkonna ranniku Third level lähedal Concepciónist 90 km edela Fourth level suunas ja kolle 55 km sügavusel maa Fifth level sees tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit tugevaim maavärin Tsiilis pärast 1960. aasta toimunud 9,5-magnituudist
Kurdmäestik ja süvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toimus Tsiilis 27. veebruaril 2010 kell 3:34 kohaliku aja järgi. Maavärina epitsenter oli Maule piirkonna ranniku lähedal Concepciónist 90 km edela suunas ja kolle 55 km sügavusel maa sees. Maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit. Hiljem registreeriti kokku 13 järeltõuget mis olid tugevamad kui 6.0 magnituuti. 2010. aasta Tsiili maavärin Maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda enam kui 700 km pikkust murrangut lääne poole.
Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks,
sadama. Seda juhtub aga väga harva. Joonis 10: Sudu Santiagos 6 VEESTIK Tsiili veevarud on piisavad, sest üldiselt, eelkõige Andide kohal, sajab palju. JÕED Tsiilis voolab üsna eriilmelisi jõgesid, kuid märkimisväärselt suuri vooluveekogusid seal pole. Andides voolab arvukalt mägijõgesid, näiteks, Bio Bio, Maule, Rapel, Clarillo, Elqui ja Maipo, mis on suhteliselt lühikesed. (Joonis 2) Joonis 11: Bio Bio jõgi Riigi lõunaosas, Patagoonias, voolavad rohkem madalate kallastega jõed, mis kohati võivad olla kärstikulised, näiteks Futaleufu, Bianco ja Sizzlersi jõgi. Joonis 12: Futaleufu jõgi Joonis 13: Sizzlersi jõgi Ainuke jõgi, mis voolab Atacama kõrbes on Loa.
annaabi.ee 
