arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis muinasaja kolmikjaotus. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda süsteemi ka teaduslikult. Hakkas kasutama suletud leidukomplekse, leiukombinatsioone. Eristas ka vanema ja noorema kiviaja. Nils Gustaf Bruzelius oli mees, kes arendas edasi esiaja kronoloogiat jagades pronksiaja kaheks perioodiks (matuseviis põletusmatusest laibamatuseks). Järgmine suurem muutus ning edasiminek oli tüpoloogia, mis on kronoloogiaga tugevalt seotud. Tüpoloogilised sarjad: Bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ja looduslik valik. See meetod võeti 19. sajandil üle loodusteadustest.
Käesolevas kontekstis võib meri sümboolselt tähistada elu. 68 Eisen, M.J. Näki raamat. 65 juttu näkist ja lisa.-Eesti rahvaluule E-väljaanded, 2002, II.näki sünd [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/sisu.html , viimati vaadatud 21.06.2008. 69 Hiiemäe, Mall. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis I. Mäetagused, nr 11. [E-folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/tagused/nr11/kala.htm , viimati vaadatud 26.10.2008 70 Paatmatus- matuseviis, kus surnukeha asetatakse paati ja põletatakse ära. 44 Ülalmainitut võib tõlgendada nii, et Eesti hauakivide kunstis esinev meretemaatika põhineb kolmel tähendusel: laev ja ankur on hinge lunastamine selles pikas ja lõpmatus elustiihias; laev on meie ja tolle maailma vahendaja, kusjuures meri on meie ja hauataguse maailma vaheline ala.
annaabi.ee 
