India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst
ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Rõhutati, et miski ei kao ega
India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem
• Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis Etruskid Päritolu ebaselge: pakutud, et sisserändajad teine variant Villanova kultuuri edasikandjad 12 linnriiki, lõtv konföderatsioon Kirjakultuuriga rahvas Roomlaste eelkäijad, Rooma rajamine Hiilgeaeg 6. Saj eKr Viimane etruski linn alistati 265 eKr, piirkond romaniseerus kiiresti Tuntakse peamiselt kalmistute põhjal – hoonekujulised matuseurnid Kesk-Euroopa (Lõuna-Britannia, Lõuna-Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia) • ca 800-600 eKr ühtne kultuuriareaal • Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha) • Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele • Pea kõigis linnustes – Sõjapidamise jälgi – Ruumid toidutagavaradele – Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4
annaabi.ee 
