ordenite ja medalitega isikud, seejärel pärjakandjad ja nende vahetus, järgnes orkester, kelle järel sõitis veok puusärgiga. Rongkäik võis mööduda viimasest töökohast. Tavainimeste matustel läks ees lähedane sugulane mälestusplaadiga, seejärel matusekõneleja, puusärgikandjad ja omaksed (Järve 2007: 22). 11 Tänapäeva ortodokssele matuserongile on iseloomulik aastatega muutumatu kord: vaimulikud lähevad rongkäigu ees, preester kannab risti või ikooni, seejärel viiakse välja kirstu kaas (kitsa küljega ettepoole), seejärel puusärk. Järgnevad sugulased ja teised matusekülalised ( 1999: 522). Ilmaliku või poolkristliku matuserongi struktuur oleneb konkreetse perekonna uskumustest ja tõekspidamisest, küsitakse nõu leinakorraldajalt või tuttavatelt, mille
Globaalse leviku ja toreda ahelstruktuuriga on jutt AT 1896, kus rumal poeg või tütar teeb mingi käitumisvea, saab vanematelt korrigeeriva õpetuse, rakendab seda mehaaniliselt vales olukorras, saab uue korrektiivi, rakendab sedagi vääralt ja langeb "doominotsüklisse": nt. saadetakse rukkeid laenama ja kordab rukkilõikajaist möödudes endamisi "pool vakka rukkeid", seda peetakse pilkeks; saab korrektiivi: tulnuks öelda "Jumal õnnistagu teid sajavõrra!"; ütleb seda vastutulevale matuserongile ja saab korrektiivi: tulnuks öelda "Jumal ülendagu hingekest!"; ütleb seda mehele, kes metsa koera pooma läheb, saab korrektiivi: tulnuks öelda "Kuhu seda litat viiakse?"; ütleb niimoodi vastutulevale pulmarongile jne. Naljandid õnnelikest juhustest. Kavalus- ja rumalusnaljad on, võiks öelda, jutud kellegi pälvitud ebaõnnest. Nende kõrval leidub rahvusvahelises (ja ka eesti) naljavaras suhteliselt väike, kuid