huikavad ja karjuvad ja kui siis keegi vastu huikab, on sellel nagu puugid kallal ja ei lasegi enam lahti, enne kui õnnetu on otsaga hauas.“ (lk.50). Surnud hinged käisid hingedepäeval ikka kodudes söömas ja mõni kurjem hing tuli ka iga päevast oma koju süüa nõudma, nagu näiteks kilter. Kuid surnuaias olid hinged tavaline nähtus. „Mindi surnuaeda. Nagu alati, olid ka nüüd kõik varasemad surnud oma uut seltsilist tervitama tulnud ja saatsid matuselisi ratsa pisukese vahemaa taga. Igaüks ratsutas just selle looma seljas, kes oli talle peiedeks tapetud. Enamasti istusid surnud lammaste ja vasikate turjal, kuid oli ka paar sea seljas ratsutajat ning mõni eriti vaene saunik või pops, kes püüdis meeleheitlikult kuke või kana kukil püsida.“ (lk.46) Tondi võtsid surnukehadelt ka nahka oma rõivatükkide tarvis „Ja siis lasi Timofei oma püksid täis, sest kiltri surnukeha juures askeldasid kolm tonti
eas nad mäletavad, kuidas näiteks nende naabrinaine tegi oma mehe matustel ja kui neil endil tuleb matuseid korraldada, siis nad jäljendavad noores eas nähtud. Samuti on matusekorraldamine külas tugeva sotsiaalse kontrolli all, toimib kollektiivne abistamine ja muu traditsioonilisest elukorraldusest tulenev. Ilmalik matusetseremoonia on tavaliselt usaldatud leinatalitajale, kes tuleb varakult kohale ja juhatab matuselisi, mõnikord eelistavad sugulased korraldata matused ise. Täiendades Peeter Paenurme skeemi võib koostada järgnevad ilmalike matuste näidiskavad: C.1. Ilmalik matusetalitus kodus ning ärasaatmine- matmine haual; C.2. Ilmalik ärasaatmine kodust- ilmalik matusetalitus haual ja matmine; C.3. Ilmalik matusetalitus surnukambris või leinaruumis ja ärasaatmine - matmine haual; C.4. Ilmalik ärasaatmine surnukambrist või leinaruumist- ilmalik matusetalitus haua juures ja matmine.
annaabi.ee 
