isik on Eesti alaline elanik või mitte; 2) Eesti Vabariigi alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral väljaspool Eestit. Matusetoetuse suurus on 191.74 eurot. Matusetoetust ei maksta (RMS § 2 lg 2): 1) isiku surnuks tunnistamise korral; 2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel (nt avaliku teenistuse seadus § 56 lg 1). Matusetoetust maksab ühekordse maksena matusekorraldaja elukoha või asukoha järgne pensioniamet või surmaakti koostanud perekonnaseisuasutuse asukoha järgne pensioniamet vastavalt matusekorraldaja soovile kas tema pangakontole või sularahas. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja pensioniametile: 1) taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) perekonnaseisuasutuse tõendi matusetoetuse taotlemiseks või isiku surma tõendava dokumendi;
vaid linnades, maal tuleb ühendust võtta linnas asuva bürooga või siis teha kõik ise ära. Teiseks tuleb otsustada, kas soovitakse ilmalikku või kiriklikku matust. Kiriklikku matust korraldatakse üldiselt vaid koguduse liikmetele, ristitutele ja leeritatutele, leinatalituse viib läbi kirikuõpetaja. 40 protsenti Eesti matustest on kiriklikud. Ilmalikku matusetalitust võib korraldada kabelid, kodus või haual, leinatalituse viib läbi matusekorraldaja. Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi, leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist, urnihinnad 280 kroonist. Alguses võib haual olla ka esmane hauaplaat, hiljem jõuab selle välja vahetada, kui on leitud midagi sobivamat. Leinakõnelejaks võiks olla keegi, kes lahkunut hästi tundis ja leinakõne ei pea ilmtingimata olema kurb, miks mitte meenutada ühiseid rõõmsaid hetki.
Matusetoetust makstakse ka valla- või linnavalitsusele, kui nad korraldavad tundmatu või omasteta isiku matuse. Riikliku matusetoetuse suuruse kehtestab Riigikogu iga-aastase riigieelarve seadusega ning alates 2015. aastast on riikliku matusetoetuse suurus 250 eurot. Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse, millele lisab: Isikut tõendava dokumendi Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi, isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit või arstliku surmateatise, kui isik sündis surnult Politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõestab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku
annaabi.ee 
