Riigikorra aluseid need seadused ei puudutanud, kuid määrasid kindlaks teede laiuse, keelasid linadesse matmise, uhkete matuste keeld. 2) Religiooni ja õiguse vahekord Õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). Varajasel epohhil hõlmab fas laia valdkonda- kriminaalkuriteod, abielu sõlmimine, adopteerimine- kõik see oli religiooniga seotud. Õiguse kujunemise allikaks oli tava. Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud. Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju. Pax deum- rahu jumalatega. Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond. 3) Keisririigi aja õigus Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust
vanad (drakooniline ehk väga range), iga väiksema üleastumise eest nähti ette surmanuhtlus, neid on võrreldud vana testamendi juudi seadustega. Seadustes on suur Kreeka mõju, ei teata, kas käidi päris Kreeka linnadesse või käidi Lõuna-Itaalia Kreeka linnades ( Magna Craecia). Need seadsed sisaldasid ka valuseadusi ja tavaseadusi, seal oli kindlasti palju uuendusi. See jäi õiguslikuks seaduseks vabariigi aja lõpuni. Religioon ja õigus ei ole veel omavahel eraldatud ( matusekomme – oli detailselt kirjeldatud, kuhu võis matta jne). Need tavaõigused ulatuvad raugele rooma riigi kuningaaega. Kokkuvõttes on need seadused oma aja kohta ikkagi moodsad ja on väga ilmalikustunud. Kõige suurem kuritegu pater familiase vastu käe tõstmine. Tapmine on see, kui ohverdati keegi jumalale. Kui keegi paneb toime kuriteo, siis ta ei kuulu enam inimeste sekka ja peab minema jumalate juurde. Surmamõistmist esines palju
annaabi.ee 
