sissetungida kuid kui edasi lugeda siis on seal kirjas, et ei tohi küll sisse tungida välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 2. MTÜ-l on õigus eravalduse poolt võtta ka sellepärast, et riigimetsa poolel on ristipuud millest mõned on rohkem kui sada aastat vana. MTÜ võitleb nende puude eest, sest need puud kuuluvad Lõuna- Eesti matusekombestikku. 3. Paragraaf 33 alusel on MTÜ-l õigus teha sealt poolt teed ka sellepärast, sest see on inimeste kaitseks. See on ohutusnõue. Ennem kui polnud seda teed siis toimus palju õnnetusi aga kui seda teed nüüd tehakse siis õnnetuste protsent muutub väiksemaks 4. MTÜ arvates on õigus küll Mardil selle suhtes, et tema kodu peab olema puutumatu kuid ei ole võimalik võtta riigimetsast puid kui see on kultuuripärand. Mardile tuleks ehitada
Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa. Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin ,,nõukogulik kombetalitus" (Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist
annaabi.ee 
