Arvatakse ka, Eesti saab ise oma uraani kaevandada, kuid tegelikult see nii ei ole. Tuumaelektrijaamaga saaks Eesti oma elektrivarusid jagada, ning energia on riikide üks tugevaimaid külgi teiste ees. Mina ise olen tuumaenergia poolt, kuna ta on odava ja keskkonnasõbralik. Tehnika areneb iga päev ja ka tehnoloogi mis teevad tuumaelektrijaamad ohutumaks. Aga selle ülalpidamine võib muutuda kalliks, eriti tuumajäätmete mattmine. Ning ma ei usu, et ka tuumaelektrijaam tuleb Eestisse lähemal ajal kuna paljud on selle vastu ja ei taheta on
reageerib mulla mineraalidega ja mulda tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Sooldumine- see on tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auraise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Erosioon- mulla ja setete ära kandmine tuule ja vooluvete mõjul. Viljakad pindmised kihid kantakse veekogusse, mis vähendab mulla viljakust. Kõrbestumine- viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla mattmine. Atmosfäär Atmosfäär- ehk õhkkond, mis ümbritseb Maad. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht (10-15km paksune), kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel
annaabi.ee 
