Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu taasäratamiseks ja innustuseks vabaduspüüdlusele läbi laulude. Laulutekstide kaasautoriks on luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ja vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusel „Eestimaa laul”. Lauluväljakul kõlasid jälle vanad
............................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. 3 Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk
annaabi.ee 
