aastal. Selgus, et geneetiline kood on toepoolest tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni «tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas. Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei 1961.a. Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964.a, kui Nirenberg ja Leder leidsid meetodi kindla nukleotiidijarjestusega trinukleotiidide sunteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid maarab uhe aminohappe koha, onnestus luhikese ajaga, 1965. a lopuks, selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu
Selgus, et geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Cricki ja kaastööliste katsed ei näidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei (1961). Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964. a. Nirenberg ja Leder leidsid 1964. a meetodi kindla nukleotiidijärjestusega trinukleotiidide sünteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid määrab ühe aminohappe koha, õnnestus lühikese ajaga (1965. a lõpuks) selgitada kogu geneetilise koodi «sõnastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. a Nobeli preemia
terminatsioonile; 7) Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele. Geneetilise koodi lahtimuukimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi katseid. Näiteks uuriti, milliseid aminohappeid lülitatakse polüpeptiidi in vitro translatsioonil, kui kasutada matriitsina laboris sünteesitud kindla nukleotiidse järjestusega mRNA-sid. Siin olid läbimurdeks Marshall Nirenbergi (sai 1968. a. Nobeli preemia) ja Heinrich Matthaei uurimistööd. Näiteks lisades in vitro translatsioonisüsteemi (saadi purustatud rakkudest rakuvaba lüsaadi tegemisel, sisaldas ribosoome ja translatsioonifaktoreid) sünteetilisi mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud 76 fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni.
terminatsioonile; 7) Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele. Geneetilise koodi lahtimuukimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi katseid. Näiteks uuriti, milliseid aminohappeid lülitatakse polüpeptiidi in vitro translatsioonil, kui kasutada matriitsina laboris sünteesitud kindla nukleotiidse järjestusega mRNA-sid. Siin olid läbimurdeks Marshall Nirenbergi (sai 1968. a. Nobeli preemia) ja Heinrich Matthaei uurimistööd. Näiteks lisades in vitro translatsioonisüsteemi (saadi purustatud rakkudest rakuvaba lüsaadi tegemisel, sisaldas ribosoome ja translatsioonifaktoreid) sünteetilisi mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni.
annaabi.ee 
