kunsti inimestel tänapäev hakkama saada. Mõtet kinnitav tsitaat- ,,too õblukene kunstnik nägib ka ajaliivale ei künna prisket vagu kui aina mõelda : täitmist vajab magu" ,,Viimane eestlane" Luuletus räägib eestlaste ajaloost. Luuletuse emotsioonid olid valdavalt humoorikad. Jürgen Rooste kirjeldab meie matslikku minevikku ,,nüüd näeme toda viimast Maarjamäe tolgust, toda hulgust" kui ka tänapäeva ,,näitab härra Tühjusele(tänase päeva isandale) oma ilusat emakeelt. Autor loob meeleolu mahlakate kirjelduste ja sulgudes täpsustustega. ,,Laul eesti naistest" Luuletus annab edasi mõtteid autori mõtetest eesti naistest ja nende maailmast. Luuletus on pigem tunnetuslikult sügavamõtteline kirjeldus eesti naiste ilust, nende sõnade lummavusest,
Knekeel on kneldav keel, igapevane keel. Selle jrgi, mida tnapeval teame keelest ja keeleppimisest, on meie arusaamades knekeel midagi primitiivset, matslikku, harimatut, kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud. Tegelikult on knekeel (ja knekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad kikvimalikke stiile, argoosid, slnge. Kui vlismaalane pib eesti keelt siis ta teeb seda lbi knekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks ppida kohe kirjakeelt, knekeelt on tal lihtsam ppida kuulates teisi inimesi rkimas ja ise kneluses osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha.