Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle
Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Iseloom Armastavad pikalt maast-ja ilmast heietada,poliitlistest vaadetest Hindavad ülekõige dusad (hinge) Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Peaaegu alati on matrjoska munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoskal naisterahvast punases
Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami")on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk,mille sees on samalaadsed väiksemad nukud.Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Päritolud 1890. aastail tõi A.Mamontova Moskva mänguasjatöökotta " " ("Lastekasvatus") Jaapanist darumakujukese,millele oli maalitud kiilakas vanamees Fukuruma.Esimesed matrjoskad olid kallid.Peagi valmistasid neid mitmed.Matrjoskade eeskujuks võib pidada ka Venemaal traditsioonilisi üksteise sisse paigutatud puust lihavõttemune. Matrjoskamuuseumid Tänapäeval tegutsevad mitmes linnas matrjoskamuuseumid: Moskvas Leontjevi põiktänavas,Nizni Novgorodis. Kokkuvõte Teda sain ma seda,et Venemaa on presidentaalne vabariik .Sain teda ka seda ,et Venemaal on 46 oblastit
pärast saame selgust - Kõik, teen ettepaneku nendega organiseeruda. Need saavad meie prioriteediks. Aga nüüd, asja juurde! - Kultuur: Rahvuslik käsitööndus Arhitektuur Skulptuur Muusika Kujutav kunst Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust.
loodeosas mereline, Siberis ja KaugIda põhjaosas teravalt kontinentaalne, KaugIda lõunaosas valitseb mõõdukas mussoonkliima. Leebe on Balti regioonis. Suvi võib olla väga soe ja talv väga külm. Olenevalt laiuskraadist on temperatuur jaanuaris 5C kuni 15C; juulis 1020C. Ligikaudselt võttes maksab Restoranilõuna 207943 rubla, hotellituba 34539100 rubla olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB. Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoskad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid. Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk. Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal. Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m. Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat.
annaabi.ee 
