perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela- Soomes, Eestis ning Kuramaal. Ahvenamaal on laevkalmeid registreeritud üle tosina, kuid osa neist kuulub nooremasse rauaaega. Edela-Soomest on selliseid muistiseid vaid mõni üksik, kuid leidude puudumise tõttu pole neid seni täpsemalt dateeritud. 3.3.SAVINÕUD Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat
Rooma rauaajal toimuvad muutused matustes. Kivikirstkalmete kõrvale hakkavad ilmuma neljakandilised kalmed tarandkalmed. Nad on sageli seotud kivikirstkalmetega, mis viitab ülemikekule vanalt uuele matmistraditsioonile. Matmispaigana on nad olnud kivikirstkalmed kasutusel 800 1000 aastat. Üleminekul rauaajale toimub järks langus pronksil ei ole nii suurt väärtus, raud muutus hinnalsiemaks. Võib arvata, et uus eliit hakkab võimu võtma ja seetõttu hakkas looma oma matmistraditsiooni. Tekivad suhteliselt korrapärasemad neljakandilised põllud. Isegi nende suuruses on märgatud teatud seaduspärasusi. On oletatud, et need põllud võisid olla maksustatud ja seetõttu olid nad ka kindla suurusega. Taolisi põlde on teada ka Britisaartelt, kus elasid keldid, siis on hakatu neid nimetama ka keldipõldudeks. Asulad · Avaasulad · Mäepealsed asulad · Varased ringvallid o Ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula)
annaabi.ee 
