korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina. Kõige selle kõrvalt valdas ta peale emakeele küülaltki hästi vene ja saksa keelt, ta mängis viiulit ning tal oli selle aja kohta juba üsna suur raamatukogu, kus eriti ajalooraamatud ja üldse teaduslikuma ilmega teosed olid eelistatumad ilukirjandusele. Samuti pidas Hans Semper innuka ühiskonnategelasena tähtpäevadel kõnesid, juhatas laulukoori ning oli ristimistel ja matmistel pastori eest väljas, nagu selle aja kooliõpetajalt seda oodati. Üldiselt oli Hans Semper tuntud rahuliku ja tasakaaluka inimesena ning ümbruskonnas lugupeetud, nii et temalt mitmesugustes elumuredes käidi juhatust ja nõu otsimas. Samas perekonnas oli ta range ja õiglane, keda kardeti, kuid elu juhtimises täielikult usaldati. Arvatavasti ongi tema tagasihoidlikud ja kinnisevõitu käitumise jooned pärinud oma isalt Jüri Semperilt.
töötingimused ja palgad. Väga vähestes kihelkondades anti nendel aastatel koolmeistrile õpetamise eest palka. 1687. aasta aprillist on säilinud kirjalik märge, millest selgub, et Forselius sai Liivimaa majandusvalitsuselt 26 riigitaalrit kolmele koolmeistrile töötasu maksmiseks. Järva-Jaani ja Järva- Madise kihelkonnas töötasid Forseliuse saadetud noormehed koolmeistrina näiteks söögi ja prii korteri eest. Haljalas oli koolmeister köstrile abiks olnud matmistel ja ristsetel, mille eest ka tasu saanud. Suvetööde ajaks läinud ta koju tagasi. Oli teisigi kihelkondi, kust kohe peale kooli lõppu koolmeister sügiseni koju saadeti. M. Gerth Suure.Jaanist kirjutas, et ta andis Jürgenile küüdimehe kuni Pilistvereni, kust see juba ise teed pidi jätkama. Nõo kooli avamise puhul kirjutati, et 1687. aasta talvel tuli kokku hulk koolipoisse, kes aga koolimaja puudumise tõttu pidid jälle laiali minema. Keeletülidesse sekkus 1687
annaabi.ee 
