Eriti juhtudel, kui kaevamisaruanded on puudulikud või matmiskohad olnud enne kaevamist osalt hävitatud, võib isegi olla keeruline neid kalmevariantide üksteisest eristada. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda erinevustest väikeste tarandikega kalmete ja rooma rauaaegsete tarandkalmete vahel. Näiteid nii kivikirst, tarandikega kui ka laevkalmete kohta vt. http://www.ai.ee/?pid=167. Samast vaata ka ülevaadet kultuskohtadest ja matmiskombestikust! Matused ühiskonnas ja kultuurmaastikul Arvestades, et kõik kiviajast teada olevad matused on individuaalmatused, võib kivikirstkalmete ja neis esinevate segatud luude põhjal rääkida matuste kollektiviseerumisest. Tõnno Jonuksi arvates, kes on tegelenud Eesti muinasusundiga, võib rääkida 16 kollektiivhingest. Samuti võib kollektiivmatuste ilmumises oletada perekondliku resp
põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide
annaabi.ee 
