mudaravis ja joodavate tervisevetena, ka turbamuda mitmekülgse raviainena leiab üha enam kasutamist. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Marjavarude poolest on mõned sootüübid samaväärsed paremate marjametsadega. Väärtuslikud on ka soo ravimtaimed (ubaleht, huulhein jmt.) ning kanarbik kui põhiline meetaim. Soomaastik on puhkajatele vaikuse oaasiks, matkapaigaks. Matkarajad soodes on küllaltki populaarsed. Kvalifitseeritud matkajuhid tutvustavad huvilistele soode tekkimise põhimõtteid, loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba. Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) 7 Inimtegevuse mõju soodele Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena
· filtreerivad õhus saastunud sademetevett · reguleerivad looduslikku äravoolu · turvas sisaldab bioaktiivseid aineid, mille kasutussfäär laieneb (turba kasutamine küttena ja väetisena on väheratsionaalne) · marjavarud, meevarud · ravimtaimed · soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku (soo annab hapnikku rohkem kui tarbib) · väävlirikkad raviveed · turbamuda raviainena · soomaastik on vaikuse oaas puhkajatele, matkapaigaks loodushuvilistele Looduskaitseideede ja majandusringkondade huvide erinevused viivad tihti väiksemate ja suuremate hõõrumiste, pingeliste vastasseisude või isegi lahinguteni. Teravaimad looduskaitsjate ja nende vastasleeri kokkupõrked on suurejooneliselt sõdadeks ristitud. 20. sajandi Eesti looduskaitse kronoloogiat jäävad ilmestama soode- ja fosforiidisõda, mis mõlemad lõppesid looduskaitsjatele meelepäraselt
annaabi.ee 
