üksinda, unistusest inspireerituna, ja samuti tagasi maa peale, tõstis tema võitlusvaimu. Oma raamatus, kirjutab Reinhold siiralt oma reaktsioonidest: ,,Kuidas saab see tõsi olla? See on minu idee." Luba, ronida üksinda Everesti põhjapoole, oli üks esimesi arutlusteemasid hiinlastele, alates nende ametist Tiibetis 1950 aastal. Tema ja ta meeskond oleks olnud ainsad inimesed mäe põhjapool. Reinholdi valik seltsilistes oli omapärane: Nena Holguin oli 30 aastane ameeriklanna, kes oli matkanud jalgsi mööda Lõuna-Ameerikat ja vaikse ookeani saartel, ennem kui alustas tööd Himaalajas. Nüüd korraldab ta ise jalgsi matkasid. Nad kohtusid esmaselt 1979 aastal, kui nad tegid ekspeditsiooni Ama Dablamil. ,,Seal olime vaid mina, Reinhold ja üks hunt, kes tuli meie telgi juurde konte sööma. Teised olid jäänud madalamale" rääkis Holguin. ,, Inimesed arvavad, et on raske üksinda ronida, kuid minu arvates on see kergem, sest siis ei pea sa kellegagi koostööd tegema
seoste otsimisele. Ökokriitikat saab rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel nt inimeste ja looduse suhte seosed eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi / omadusi loodusele omistatakse ning mispärast. Wilderness- üleva „puutumatu looduse“ idee; pastoraal - vastandus linnaga (hästi palju kajastatud ilukirjanduses); maatöö (nt „Maa õnnistus“); apokalüpsis - öko-düstoopiad. Ökokriitika harrastaja võiks ise taimi tunda ja olla ise matkanud, et seda vahetult kirjutada, aga arvan, et süvateadmised ei peaks olema takistuseks ökokriitika harrastamisel.
annaabi.ee 
