raske huvitavalt kõneleda või seda sõnades edasi anda. Parijõele omane inimeste ja maastiku käsitlemine ühtse süsteemina annab tema matka- kirjeldustele ökoloogilise mõõtme. Üks tähelepanuväärsemaid varaseid turismigeograafilisi koguteoseid, mis tutvustas kodumaal matkamise võimalusi ja tingimusi, oli peamiselt Tartu Ülikooli üliõpilastest koosneva kolleegiumi poolt kokku pandud "Turist Kagu-Eestis" (Fischer jt 1923). See sisaldab nii matkamarsruutide kirjeldusi ning teavet vaatamisväärsuste kohta kui ka praktilisi näpu- näiteid (mida matkale minnes selga panna, kuidas hoolitseda tervise ja hügieeni eest jne). Raamatut läbib selge taotlus edendada eestlaste mat- kaharjumusi, mida talupojakultuuris "tühja ümberhulkumisena" kind- lasti soositavaks tegevuseks ei peetud. Identiteedipedagoogilise matkaraamatu esinduslik näide on Eesti Spordiselts "Kalevi" kirjastuse väljaantud kogumik "Rändaja Eestis", mil-
ha (METS, 2006). Soometsad moodustavad vabariigi metsadest veidi üle viiendiku (22%), riigimetsadest üle neljandiku (26%), teiste valdajate metsadest viiendiku (20%). Esindatud on kõik soometsade kasvukohatüübid, eriti jõudsalt on viimastel aastakümnetel suurenenud kõdusoometsade osatähtsus, moodustavad 62% soometsadest. Ligikaudu pool (loduskaitsjate arvates siiski vähem) meie soodest on looduslikus olekus. Soode mitmekesisus annab head võimalused huvitavate matkamarsruutide koostamiseks. Täiesti ühekülgne on arusaamine, et sooturism seisneb ainult looduslike laukarabade külastamises. Arusaadavalt saab sooturismi arendada maavaldaja või kokkuleppel temaga. Ligikaudu pool lodu ja siirdesoometsadest kuulub RMKle, 80% madalsoodest aga teistele maavaldajatele; rabadest 70% kuulub RMKle. Matkaviisid: · suuskadega · räätsadega · kanuuga · jalgsi - (laud)radadel - väljaspool (laud)radu Peamised probleemid:
annaabi.ee 
