toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes. · esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevest. · tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. · magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist
puhul võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsruudile. Sellised võimalused peavad täpselt olema fikseeritud ka matkajuhistes. Eriti suur osatähtsus toiduainete arvestamisel on nii joogiks kui toiduvalmistamiseks vajalikul veel. Peale iga matkaselli isikliku veetagavara (1,01,5 l päevas: sõltuvalt kasvust ja ilmast) on vaja arvestada ka toiduvalmistamiseks vajaliku vee saamist või kaasaskandmise vajadust. Turvavarustus sõltub paljuski matkaliigist. Kõigile matkaliikidele ühiseks võib pidada esmaabivahendeid. Tänapäeval on oluline osa turvalisuse tagamisel ka side- vahenditel. Mobiilside levialal on matkajuhtidel oluline telefoni omamine. Üheks sidepidamise vahendiks on ka vile. Nendes piirkondades, kus puudub mobiilside, on soovitatav raadioside kasutamine. Jalgrattamatkadel kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine. Soovitavalt võiks kasutada ka kaitseprille ning -kindaid. Jalgrattamatkal peaks iga ratturi varustuses olema ka üks
annaabi.ee 
