Kui suureks kujuneb käive ja kasum, sõltub eelkõige organiseeritud matkagruppide rohkusest. Rahakale turistile on aeg raha, ta tahab sõita kohale auto või bussiga, nõuab kultuurset ja asjatundlikku teenindamist. See omakorda sunnib konkreetsesse objekti rohkem investeerima. Sooturismi majandusliku tasuvuse kohta leidub vähe andmeid. A. Ruukeli ja A. Martsoo (2005) hinnangulistel andmetel saadakse näiteks Soomaal giidiga väljaspool radu matkajatelt 30000 EEK ja giidiga gruppidelt radadel 70000 EEK (arvatavasti aastas). Seda ei ole palju. Tekib küsimus, kust peaks tulema raha turismirajatisteks? Ühest küljest turismifirma, kes saab tulu inimeste loodusesse toomisest, peaks kinni maksma nende vastuvõtuks vajalikud rajatised. Samal ajal annab turism riigieelarvesse miljardeid kroone, osa turismilt teenitud tulust peaks riik investeerima tagasi loodusesse rajatistena, mis muudavad matkamise ohutuks nii loodusele kui matkajale
- pidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal; õnnetusjuhtumite korral võtma tarvitusele kõik abinõud esmaabi andmiseks, viivitamatult pöörduma lähimasse meditsiiniasutusse, informeerima päästeteenistust ja kõiki asjassepuutuvaid organisatsioone; - nõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni kuueteistkümneaastastelt 169 matkajatelt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koos vanema hinnanguga lapse tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta; - kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedi; - mitte lubama grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhi või tema abita; - grupi komplekteerimisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva
annaabi.ee 
