Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat. Adusime matka viiendat reeglit: kui tahate, et kogu aeg on ilus ilm, peab reisisihis ja-viisis valitsema üldine üksmeel. Hiljem kinnitasid seda reeglit teiste matkagruppide meenutused!.. Neeme oli ära juba üle tunni, läksin rada mööda talle järele. Ihuüksi hämaras seenevihmases metsas tajusin looduse võimsust ja enda piskust. Kallid sõbrad, tundke nii ja te teate , kui olulised te teistele olete oma olemasoluga!! Neli rõõmsameelset rumeenlast tulid Bucegi poolt, juhatasid heas inglise keeles meile teed ja soovisid head päralejõudmist
krooni. Kõige odavama linnutorni saab püsti 40 000 krooniga, tänapäevatingimustele vastav ehitis nõuab 200 000 krooni (Marvet, 1999). Käesolevaks ajaks on puidu hinnad tõusnud veelgi. Seega sooturism erineb muudest turismiliikidest ja majanduslikust küljest ei ole sugugi odav ettevõtmine. Seljakotiga nädalate viisi soodes uitajad suurt kasumit ei tõota. Kui suureks kujuneb käive ja kasum, sõltub eelkõige organiseeritud matkagruppide rohkusest. Rahakale turistile on aeg raha, ta tahab sõita kohale auto või bussiga, nõuab kultuurset ja asjatundlikku teenindamist. See omakorda sunnib konkreetsesse objekti rohkem investeerima. Sooturismi majandusliku tasuvuse kohta leidub vähe andmeid. A. Ruukeli ja A. Martsoo (2005) hinnangulistel andmetel saadakse näiteks Soomaal giidiga väljaspool radu matkajatelt 30000 EEK ja giidiga gruppidelt radadel 70000 EEK (arvatavasti aastas). Seda ei ole palju
annaabi.ee 
