Muhusse, mõned on loodud Birinit külastades, osa Rakvere vahetus ümbruses, Viru- Jaagupis sugulaste pool käies, põhjarannikul ja mujal. Tavaliselt tegid Rauad loomingulisi matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7)
Valdavam osa kõnealustest etüüdidest on seotud matkadega Pakri saartele ja Muhusse, mõned on loodud Birinit külastades, osa Rakvere vahetus ümbruses, Viru-Jaagupis sugulaste pool käies, põhjarannikul ja mujal. Tavaliselt tegid Rauad loomingulisi matku ühiselt. Matkade õhutajaks ja inspireerijaks oli Kristjan Raud. Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad
annaabi.ee 
