enne pritspahtli laskmist. Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist. Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500 Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240. Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida. Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320. Matistamine 1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800 2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200 Tolmust puhastamine (õhuga). Kruntimine Olulisemad reeglid krundi pihustamisel: HVLP värvipüstoli vähendatud pihustusrõhu tõttu peab püstoli ja krunditava pinna vahekaugus olema ligikaudu 10…15 cm; Krundi õige pihustamine
2. Nõuded mooduli alustamiseks Maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed. 3. Õppesisu 3.1. ETTEVALMISTUSTÖÖDE JÄRJEKORD, TINGIMUSED JA PLANEERIMINE. 3.2. PINNA PUHASTUS. Üldine tolmu-, rasva- ja silikooni eemaldus. Töödeldava pinna puhastus. 3.3. MATERJALIDE JA TÖÖRIISTADE VALIMINE, KASUTAMINE, HOOLDAMINE. 3.4. VIGASTUSTE KÕRVALDAMINE. Korrosiooni eemaldamine. Mõranenud, osaliselt koorunud, olmekahjustustega värvkatte töötlemine. 3.5. PINDADE TÖÖTLEMINE. Pesemine. Matistamine. Pahteldamine. Lihvimine. Kruntimine. Puhastamine. 3.6. EELTÖÖDELDUD PINDADE KONTROLLIMINE. Kontrollimine tahmaga. Kontrollimine proovivärvimisega. 3.7. MITTEVÄRVITAVATE PINDADE KINNIKATMINE. Kinnikatmine auto osalisel ja täielikul värvimisel. Kinnikatmine detaili värvimisel. 3.8. VÄRVITOONI LEIDMINE. Proovivärvimine. Värvikaardiga. Värvikoodiga. 3.9. LÕPLIK ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS. Värvikambri puhastus ja kontrollimine. Värvi-, lakipüstoli puhastus ja kontrollimine
annaabi.ee 
