sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi. Peamiselt kasutas kargeid ja külmi toone aga selliseid, mis ei torka silma. Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“. Natüürmort oli uus žanr. Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust. Kujutatakse palju erinevaid materjalle. Hollandlased panevad aluse realistlikule maastikumaalile. Kujuneb täiesti iseseisvaks žanriks. Suurimaid maalijaid Jakob von Ruisdael, kes seob loodusvormid romantilise meeleoluga. Näha on heleduse ja tumeduse efekte „Metsavaade“. Ta sureb tundmatune. Hoppeman oli Ruisdael’i õpilane, kes maalib loodust, külavaateid jne. Varmistid ehk meremaalijad. Paulus Potter oli loomamaalija. Rembrandt oli Hollandi kuulsaim maalikunstnik ja elas oma ajast nö ees. Erines
Augustuse skulptuur). Polegleitose odakandija oli palju eeskujuks. Rahualatri puhul on võetud eeskujuks Friesi reljeefidest. Idealiseeritus kreeka mõju tõttu. Maalikunst Pompeii ja Herpanaljoni, mis kavatakse 18.saj välja. Kõikides Pompeii majades olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi petteid. Temaatika oli seinast-seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire. Majade omanike ei teata v.a Veituste maja. Müsteeriumite villast on leitud Dianüsost läbi viimas rituaali (maal). Roomas levis tahvelmaal, mida ka koguti. Tahvelmaalid olid esivanematest enkaustika tehnikas- värvimullad segati vahaga, mis andis värvidele puhtuse ja sära. Kõige olulisemad olid silmad.