On olemas hulganisti võimalusi loodusvarade kasutamise efektiivsuse tõstmiseks. Elementaarne on ressursi- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutamine nii loodusvarade ammutamisel kui kasutamisel. Enam tuleks tähelepanu pöörata tootedisainile. Toodete eluiga tuleb pikendada, tehes nad vastupidavamad ja parandatavad. Tooteid tuleb kasutada intensiivsemalt ja mitmefunktsiooniliselt. Ka toote kujundusega saab vähendada nende energia- ja materjalimahukust. Toote kasutamise intensiivsust saab tõsta ka orienteerudes toodete pakkumiselt ümber teenuste pakkumisele, mis võimaldaks loobuda sama toote omandamisest, kui mõistliku hinna eest on võimalik kasutamine. Ma arvan, et tootmisel tuleb alguses mõelda sellele, kuidas seda teha keskkonnasõbralikult ja siis juba mõlda kõigele muule, kui loodusvarad otsa saavad, saab otsa ka kõiksugune tootmine. Tuleb kohe algusest õppida oma majandust säästlikult üles ehitada
2006 Milleks ÖMR? Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult. ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t 1400 1152 1200 1000 868 896 957 800 Materials Productivity, 586 600 GDP/DMI in 1999 EUR/t 400 226
Hüdroenergia salvestamiseks kasutatakse veehoidlaid ja hüdroakumulaatoreid. Kõige lihtsam on kasutada jõgede hüdroenergiat. Hüdroenergia eelisteks fossiil- ja tuumaenergia ees on pidev taastuvus, muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur (kuni 90%). Hüdroelektrijaamad on hästi reguleeritavad, kiiresti käivitatavad ja sobivad süsteemi koormustippude katmiseks. Hüdroelektrijaamade tööga ei kaasne saasteainete teket. Puudusteks võiks pidada suurt materjalimahukust, kallist hinda, maa-alade üleujutamist ja mõju ökosüsteemidele. Eesti asub hüdroenergia varude poolest küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega. Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust
Peamise takistusena sellel teel nägi Rooma Klubi tehnogeense arengu käigus välja kujunenud tarbimisühiskonna väärtus-hinnangute süsteemi. 20 aastat peale ``Kasvu piiride'' ilmumist leiavad samad autorid, et võrreldes oma matemaatilist mudelit reaalselt toimuvaga, peab ütlema, et prognoositud põhitendentsid on säilinud. Jälle 3 järeldust, ainult mõnevõrra jäigemal kujul, kui 20 aastat tagasi: 1) Tuleb otsustavalt vähendada tootmise materjalimahukust ja energia kasumist; 2) Kui ei suudeta ülemaailmset rahvastikupoliitikat muuta, siis on ka muu suhteliselt lootusetu, 3) Säästlikult arenev ühiskond on seni veel nii tehniliselt kui ka majanduslikult võimalik. Kuigi kõik Rooma klubi poolt koostatud tulevikustsenaariumid pole teostunud ning autorid ise on oma seisukohti muutnud, võib protsessi tervikuna hinnata igati positiivseks. Oma põhieesmärgi panna
annaabi.ee 
