· Interpreteerimine. See meetod võimaldab lahti mõtestada uurimustöö tulemused ja teha järeldused: Millised tulemused saadi? Kes need tõestasid püstitatud hüpoteesi? Millised uued seisukohad kujunesid? Kas tekkis vastuolusid ja millest need võivad tingitud olla? Kas valitud meetod õigustas end või tuleb uuesti alustada? Millised vastused jäid saamata? Kuidas jätkata tööd? Materjali kogumine: Uurimustöö algab tööhüpoteesi püstitamisega. Materjalikogumine algab tavaliselt raamatukogust. Materjali kogumine raamatukogust eeldab, et sa tead kust millist informatsiooni leiab. Uurimustöö koostamiseks on enamasti vaja korjata ja analüüsida empiirilist materjali. Saab kasutada ka elektron katalogi Internetis, kus on kajastatu Eesti suuremate raamatukogude raamatud. Kindlasti peab oskama ka kasutada Interneti otsingumootoreid. Uurimuses ei tohi kasutada emotsionaalset ega kujunduslikku stiili, vaid objektiivset ja täpset sõnastust. Näiteks:
Juugendlikkus kaob Viiralti töödest tema sattumisel ,,Pallase" kunstikooli ekspressionismivaimulisse atmosfääri 1919.aastal. Püsivalt omaseks jääb talle aga tugev stiilitahe, mis iseloomustab ka natuurist tehtud etüüde. Natuurist tehtud joonistusi ja visandeid on Viiraltist järele jäänud aukartustäratav hulk, seda juba Kunstitööstuskooli päevist peale. See oli pidev treening, teadlik meisterlikkuse arendamine ja materjalikogumine. Viiralt joonistas vanematekodus 1918. aastast peale elasid ta vanemad Liigvalla mõisale kuuluvad Lammaskülas lähedaste inimeste ja tuttavate portreid, loomi, talutööstseene. Viibides kooli ülesandel Tartus, et joonistada etnograafilisi esemeid Eesti Rahva Muuseumis, jäädvustas ta ühtlasi koloriitseid vanamehi-rahvatüüpe. Huvi karakteriküllase tüpaazi vastu, rõhutatud ilmekusetaotlus avaldub Viiralti töödes
stseenideks 3) Konkreetse lausungi, ütluse plaan, realiseerimine. Aga mälus peab ka hoidma eelmisis (seega kavapunkte peaks kasutama jne) Kirjaliku teksti puhul on vaja sisekõnes vaja töödelda kirjalikule tekstile sobivaks. Mida tekstiloome endast siis kujutab? TEKSTILOOME Asi algab peale* motiivist, kavatsusest(kellest millest kavatsen rääkdia kirjutada, mis eesmärgil (kas õpis käsul, või pakub see asi mulle huvi)) mis eesmärgil *Materjalikogumine: millest rääkida või kirjutada. (nt mälust aktiveeri, tekstidest otsi, vaja teha valik osata kõrvale jätta see, mis pole oluline. *materali järjestamine allteemadeks, või stseenideks. Nt toetuda pildiseeriale, oma graafilised joonistused,märksõnad, sõnastatud plaan, õpsi ülesanne, mida ta konkreetsel appi võtab, kasutab paremini. Siin toimub töö esimesel ja teisel astmel. Allteema osa ulatuses tuleb teadmised teabeüksusteks kujundada. Sellest lähtudes saame valida sõnu,
annaabi.ee 
