* Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad.
Rootsis rajati gümnaasiume ja kanti hoolt ainsa ülikooli Uppsala eest. Ka eesti alal hakati rajama gümnaasiume. Sellega tehti algust 17. sajandi 1. poolel, kui Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte rajas 1630. aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium. 1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks. Seda hakati nimetma Academia Gustavianaks ja ka Alma Materiks. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja usuteaduskond. Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppetöö oli ladina keeles. Vanusepiiri polnud. Õppetöö vormideks olid loengud ja dispuudid ehk vaidlustunnid, et arendada õpilaste esinemisoskust ja vaidlusoskust. Tartu Ülikoolis õppis mitmest rahvusest õpilasi, nagu rootslasi, sakslasi, soomlasi, poolakaid. Eestlastest üliõpilaste kohta andmeid pole. Põhjasõja ajal ülikooli suleti ja avati alles 1802
Miks kristlased juutidest erinevalt privileege ei saanud on arvatud et nad polnud lihtsalt majanduslikult nii mõjuvõimsad ja vajalikud. Rooma riigis oli sel ajal üldse võõrastereligioonide suhtes umbusk. Keisririigi ajal oli Rooma religioonis palju idamõjusid ning kultusi. Kultused on enamasti kas Väike-Aasia, Egiptuse või Süüria päritoluga. Esimene taoline kultus tuleb Rooma riiki 204eKr, see on jumalanna Kybele kultus. Roomlased aga hakkavad teda kutsuma Suureks Emaks ehk Magna Materiks. See sai alguse II Puunia sõja ajal, kui Rooma riik pöördus abisaamiseks teatud kolleegiumi poole, mis valdas Sibülli raamatuid (Sibüllid olid iidsed targad naised vmt, ennustajad). Vastus kuidas Puunia sõda võita oli, et tuleb tuua suure jumalanna püha kivi Rooma. See kivi asus Pergamoni riigi territooriumil. Kybelega koos jõudis Rooma ka jumalus Attis, on säilinud legend armastusloost Kybele ja Attise vahel, Attis
annaabi.ee 
