Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema sõbraks ja aitasid tal maad vallutada, sest esimesed olid eelmise valitsusega rahul, teised aga polnud valitsusega rahul. [3]Thomas Hobbes (1588-1679) [4 Leviathan] H-i nägemuses [5] on inimene samuti loomult egoistlik ja asotsiaalne, keda ennekõike juhib surmahirm. Oxfordi sõnaraamat nimetab H-i materialistiks ja küünikuks [H. kirjeldab inimloomust küüniliselt]. Vt. Leviathani referaat (Loengukonspekt OI 2005 HOBBES ref.doc). Kaks astet: rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus (ius naturae, right of nature), mis ületatakse loomuliku seaduse (lex naturae, law of nature) abil. Algolukorra loomuõigus ei olnud normatiivne, käskude keelduse süsteem, vaid igaühe esialgne piiramatu vabadus: kõik vahendid ja kõik eesmärgid lubatud. Inimese vabadus oli
· Esialgul on see käsikirjaline. Sõbrad avaldavad · Teistega riigifilosoofia. selle 10 aasta pärast. · Loodusfüüsika · Pariisis kavandab ta teose "Elements philosophica" (1647), mis ilmub anonüümselt. · Loomulikud kehad on materiaalsed. Seega võib · Populaarseim teos "Leviatan" 1651) põhjendab Hobbesi nimetada materialistiks. riigivõimu ja hariduse lahutamist kirikust. · Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on · Filosoofia üldlaad kausaalsus. · Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja · Looduses ei teki ega kao midagi iseendast. laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja · Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt peensustesse uppuva kitsuse