29. Transduktsiooni etapid: 1. Faag kinnitub oma antiretseptoriga bakteriraku retseptorile. Nakatamise ajal toimub faagi DNA viimine bakterirakku. 2. Bakteri kromosoom fragmenteeritakse. Viiruse DNA-d hakatakse paljundama ja lisaks kasutab peremehe transkriptsioonisüsteemi ja translatsiooniaparaati oma komponentide sünteesiks 3. Viirus pakib oma genoomi kapsiidi ja sellal võib sagedusega 10 -6 pakkida oma geenide asemel hoopis bakter geneetilist materali. Selline faag on defektne, kuna ei suuda enam lüüsida rakke (vajalikud geenid ei pakkinud kaasa). 4. Rakk lüüsub ja uued viiruspartiklid väljuvad. 5. Faag nakatab uut peremeest. Toimub sama mis eelnevalt. Samas, retsipient ja doonor on samast liigist ja omavad omavahel geneetiliselt suurt homoloogiat – uude rakku süstitud DNA rekombineerub uue peremehe kromosoomi.
Arvatakse, et ainult kõrged temperatuurid üle 30oC ei pruugi olla vihmausside elu limiteerivaks teguriks, tegemist võib olla hoopis hapnikupuudusega, mis tekib temperatuuri tõusmisega kaasneva keemilise ja mikrobioloogilise aktiivsuse kasvuga Niiskus Niiskus on teine oluline tegur vihmausside elutegevuses. Vihmaussid hingavad läbi pindmise naha. Õhu käes või kuivas pinnases niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl. Seetõttu on oluline jälgida kompostitava materali niiskuse sisaldust. Vermikompostimises enam kasutatavatele vihmaussidel esobib niiskusesisaldus vahemikus 50 kuni 90%. Näiteks kasvab sõnnikuuss loomasõnnikus kõige kiiremini, kui niiskust on 80 kuni 90%. Võrdluseks võib tuua katse Eisenia andrei kultuuri kasvatamisega seasõnnikus, kus selgus, et ussid kasvasid ja arenesid kõigeparemini niiskusesisaldusel 65 kuni 90%, optimumiga 85% juures. Kõrge temperatuur
Kirjaliku teksti puhul on vaja sisekõnes vaja töödelda kirjalikule tekstile sobivaks. Mida tekstiloome endast siis kujutab? TEKSTILOOME Asi algab peale* motiivist, kavatsusest(kellest millest kavatsen rääkdia kirjutada, mis eesmärgil (kas õpis käsul, või pakub see asi mulle huvi)) mis eesmärgil *Materjalikogumine: millest rääkida või kirjutada. (nt mälust aktiveeri, tekstidest otsi, vaja teha valik osata kõrvale jätta see, mis pole oluline. *materali järjestamine allteemadeks, või stseenideks. Nt toetuda pildiseeriale, oma graafilised joonistused,märksõnad, sõnastatud plaan, õpsi ülesanne, mida ta konkreetsel appi võtab, kasutab paremini. Siin toimub töö esimesel ja teisel astmel. Allteema osa ulatuses tuleb teadmised teabeüksusteks kujundada. Sellest lähtudes saame valida sõnu, saame baaslausei sisestada, ühendada. Need laused tuleb muuta kontekstisisesteks. Mida teha, et laused oleksid sidusad
annaabi.ee 
